Kihnu Kadripäev
Kihnu inimesed on läbi aegade hoidnud vanu traditsioone, mis tänapäeval paljude jaoks võivad uskumatuna tunduda, kuna Kihnus peetakse neid tänapäeva mõistes teisiti. Üks nende seast on kadripäev, mis tagas karjaõnne. See on rahvakalendri tähtpäev, mis ametlikult on 25.november. Kihnus peetakse kadripäeva tänavu aasta 20. novembril. See on nimetuse saanud Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. Kadripäeva peeti naiste pühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadrisantideks käisid tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
Kuidas tähistatakse Kihnus Kadripäeva?
Kadripäeva peetakse Kihnus traditsiooni järgi igas külas eraldi. Küla kõige aktiivsem otsib ulualuse, kus pidu pidada ja aitab korraldada kadripäeva pidu. Lähiaastatel on peetud kadrisid enamasti kohvikutes (Kurasel ja Metsamaal). Üldjuhul toimuvad kadripäevad kahes külas korraga. Lepitakse kokku kuupäev, mis kõige enam sobib. Naised teevad vajalikud ettevalmistused enne pidu. Sätivad lauad ja nõud, pesevad põrandad, valmistavad söögid ja kütavad toad soojaks. Pidu hoiavad üleval pillimehed, kes mängivad nii kaua, kui jaksavad. Süüakse ja juuakse kõhud kõvasti täis ning seejärel hakatakse tantsima. Hiljem pannakse selga kadririided, mis ei ole just kõige uuemad ja ilusamad, vaid vanad hilbud ning minnakse teisele külale kadrisid tegema. Teise külla sõidetakse autodega, vanasti hobustega. Teise küla kadripäevale minnes tantsitakse, lauldakse, mängitakse. Ukse taga lauldakse ka:
„Ui-ui-ui-ui uksõ taga, kadri-kadri!
Laskõ kadrid sisse tulla, kadri-kadri!
Kadri ond tulnud kaugõlt mualta, kadri-kadri!
Kadri küüned külmetäväd, kadri-kadri!
Kadri varbad valutavad, kadri-kadri!“
Võõrastele kadridele pakutakse leent, mis ei näe väga hea välja ning ei pruugi kõige maitsvam olla. Kui teise küla kadridel on külas käidud, minnakse tagasi enda peopaika, kus pidu kestab veel kaua ning jäädakse võõraid kadrisid ootama, keda kostitada.
Vanaaja uskumused
Kui kadripäeval on sula, siis andresepäeval (30. november) on külm.
Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks kauni ilma.
Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal hea viljasaak
Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis uuel aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Muud ended ja kombed:
Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
Talve sündmused Kihnus
07.11.2021- Mardilaat
18.11.2021- Üläljõstmine muuseumis
20.11.2021- Kadripäeva peod igas külas
28.11.2021- 1. Advendi töötuba muuseumis, advenditulede süütamine ja laat sadamas.
06.12.2021- Nigulapäev muuseumis
12.12.2021- Advendikontsert rahvamajas
31.12.2021- Vana-aasta pidu ja ilutulestik
Jälgi meid sotsiaalmeedias
